Tekstiili all peatakse silmas nii riideid, jalanõusid kui ka tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest, näiteks tekid, padjad, rätikud, kardinad jne. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?
Mis need on: kasutatud tekstiil – terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada
Mida teha: vii jäätmejaama taaskasutuskonteinerisse
NB! Jälgi, mida riidekonteinerisse panna tohib.
Paki kinnistesse kottidesse, et vältida määrdumist.
Mis need on: kasutuskõlbmatud tekstiilijäätmed, mida ei saa uuesti kasutada
Mida teha:
- Katkised tekstiilid – vii jäätmejaama tekstiilikonteinerisse
- Märjad või niisked, tugeva lõhnaga; hallitanud, kopitanud, koitanud tekstiilid; lisaks aluspesu, sukad, sokid – pane segaolmejäätmete konteinerisse
- Õlised, värvised tekstiilid – vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse
NB! TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED (nt tootmisjäägid) – võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida (segaolmejäätmete hulka panna ei tohi.
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Loksa linnas on selleks kohaks Loksa Jäätmejaam, Tallinna tn 5a.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need Loksa Jäätmejaama taaskasutus tekstiili konteinerisse.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa – näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud – võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed
Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse – EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.
Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.
Karin Ilves
Arendus- ja keskkonnanõunik
karin.ilves@loksa.ee, +372 5304 8333