Kevadine päike, vihm ja soojus sulatavad jääd kiirelt. Jääolud võivad veekoguti olla väga erinevad ning muutuda väga kiiresti. Enne veekogule minemist tuleb hinnata olukorda kriitiliselt, kontrollida jääkaarti ning veenduda ka ise, et jää on piisavalt paks. Kaasa tuleb võtta vahendid oma ohutuse tagamiseks.
Viimaste nädalate jooksul on päästjaid saanud ka teateid inimestest, kes on läbi jää vajunud või jääpangale lõksu jäänud. Näiteks 7. märtsi õhtul tuli päästjatel kaldale tuua Keila jõel jäätüki peale lõksu jäänud inimene. Jäätükk oli kaldast umbes kaheksa meetri kaugusel.
“Mõõtmistulemused näitavad, et paljude siseveekogude jää on veel päris paks, kuid jääd katab vesi ning kevadine päike on teinud selle juba hapraks. Soojade ilmadega muutuvad jääolud väga kiiresti ning isegi, kui ühel veekogu osal näib jää tugev, võib juba mõnikümmend meetrit eemal olla see õhuke või murenenud. Jääolud võivad muutuda ka tundidega – hommikul võib olla jää tugevam öiste miinuskraadide tõttu, kui lõuna paiku ei pruugi enam kanda või olla sootuks kadunud. Kevadine jää ei ole kunagi lõpuni turvaline ning võib olla väga ettearvamatu. 100% kindel viis jääl õnnetusse sattumise vältimiseks on jääle mitte minemine,” märkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.
Päästeamet praegu siseveekogude jääle minemise keeldu ei rakenda, kuid see ei tähenda, et jääle minek oleks ohutu. Iga inimene peab ise tegema teadliku ja vastutustundliku otsuse.
Jääle minnes järgi neid põhimõtteid:
- Veendu, et jää päriselt ka kannab. Kui talvel peab turvaliseks jääle minekuks jää paksus olema vähemalt 10 cm, siis kevadel ei pruugi 10 cm paksune jää enam piisavalt tugev olla, sest intensiivsem päike teeb jää hapraks. Kevadine jää ei praksu – sellest kukutakse läbi nö ettehoiatuseta. Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem.
- Jääle minnes võta kaasa:
– jäänaasklid
– veekindlas kotis laetud mobiiltelefon
– päästevest, mida kannad riiete peal
– kuivad riided ja võimalusel ka vile
Ära mine jääle üksi. Liikumisel hoia kaaslased nägemisulatuses. Lisaks anna pereliikmetele teada, kuhu sa täpselt suundud. Pimedas jääle ei minda!
Sooja tagamiseks ja külmumisohu vältimiseks olgu seljas soe ja tuulekindel riietus ning alkohol tuleb jätta koju. Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Järgi piiranguid ja hoiatusi. Piiriveekogudel tuleb arvestada politsei seatud reeglitega ja geograafiliste piirangutega.
Kust leida kõige täpsemat infot jääolude kohta?
Eestis on jääolude jälgimiseks mitu ametlikku allikat:
- Keskkonnaagentuuri jääkaart: https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis
- ILM+ äpp: Tasuta äpp, kus näeb päästjate sisestatud jääpaksuse mõõtmisi ja saab edastada ohtlike nähtuste vaatlusi.
- Politsei- ja Piirivalveameti jääteave : https://www.politsei.ee/et/jaeaeolud
Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.