Vakladega ei pea midagi tegema, kuigi neid võib olla ebameeldiv vaadata siis otsest ohtu nad endast ei kujuta ning mõne päevaga on nad valmis nukkuma. Samuti on võimalik mahutile paigaldada biofiltriga mahutikaas, mis aitab maandada haisu ja vaklade teket.
| Biofiltriga mahutikaane paigaldus (0,14m³ ja 0,24m³), tk | 12.20 € |
| Biofiltriga mahutikaas 0,14m³ konteinerile, (rent/kuu) | 1.22 € |
| Biofiltriga mahutikaas 0,14m³ konteinerile, tk (ostuhind) | 43.92 € |
| Biofiltriga mahutikaas 0,24m³ konteinerile, (rent/kuu) | 1.53 € |
| Biofiltriga mahutikaas 0,24m³ konteinerile, tk (ostuhind) | 54.90 € |
Biofiltriga mahutikaane ja äraveo sageduse muutmise osas saab täiendavat lisainformatsiooni küsida jäätmevedajalt e-maili aadressilt tallinn@keskkonnateenused.ee või telefonilt 6 400 800.
Komposter haiseb?
Kompost ei tohi haiseda! Kui kompost haiseb, siis on see liiga niiske ja kompostis on vähe hapnikku. Kontrollimiseks võta peotäis kompostimulda ja pigista seda. Kui pigistades eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess. Roiskumist/ mädanemist soodustavad liigne niiskus ja rohked majapidamisjäätmed.
Mida teha, kui kompost haiseb?
- õhuta komposti seda ümber tõstes
- lisa kihtide vahele kuiva puistematerjali (kuivanud lehti, oksahaket, turbapuru, saepuru, heintega segatud kuivi lehti, peenestatud ajalehti, munakarpe, ökopelleteid ja põhust valmistatud pelleteid)
- lisa kompostikäivitit (kaubanduses saadaval nii vedelal kui ka granuleeritud kujul)
Kasulikke nippe
Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad kompostri kiiresti töövõimetuks. Asukohta valides jälgi, et sinna oleks mugav ligipääs ka talvel või märja ilmaga, et seal saaks teha vajaminevaid töid – näiteks materjali segada või komposti kasta. Ära tee komposkasti sügavamale maa sisse. Biojäätmed tuleb alati paigutada maa peale, kuid kokkupuutesse mullaga – nt betoonist või raudplaadist põhi ei sobi. Kobesta alati ehitusalune pinnas.
Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad ja kuivanud lehed; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Säilita vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist. Ära ladusta korraga väga suurt ühetüübilist massi. Alustuseks ehk kõige esimeseks ja alumiseks kihiks tuleb panna lämmastikurohke kiht – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid vms.
- Oksad tasub eelnevalt väiksemaks murda või peenestada, et vältida komposti liiga hõredaks muutumist ja seeläbi kuivamist.
- Kõdunemise protsessidele aitab tõhusalt kaasa see, kui lisada kompostikihtidele aeg-ajalt mulda, turvast või valmis komposti.
- Kompostikast peab asuma maapinna peal – see tähendab, et augus võib vihmavesi komposti üle ujutada ning kompost võib minna riknema.
- Kevadel on hea komposti “äratada” paari ämbritäie sooja veega, ning siis komposti segada.
Kui kompostkasti on kolinud elama sipelgad, on see märk liigsest kuivusest (sega ja kasta!). Kärbeste rohkus kompostis viitab rohketele köögijäätmetele ja nende sigimiseks sobivatele tingimustele. Suruge pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse. Kärbsevastsed hävinevad umbes +43 kraadi juures. Komposti sees võib temperatuur tõusta oluliselt kõrgemaks. Ärge jätke toidujäätmeid pinnale (pane peale kuiva puistematerjali).
Arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koored tasub eelnevalt tükeldada. Nõnda lagunevad pestitsiidide rohked koored paremini. Mädanenud õunad tasub maasse kaevata. Nõnda ei satu taimehaigused uuele ringile. NB! Kaeva mädanenud õunad väga sügavale maasse, sest mullas suudavad väga paljud haigustekitajad ellu jääda.
Rohkem infot lehel kompostiljon.ee