Korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Tutvu uue korteriomandi- ja korteriühistuseadusega siin: Riigi Teataja

Uue seadusega asendati kaks varem kehtinud seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Suurim muudatus puudutab korteriomanike ühisusi, mis seaduse jõustumisel muutusid korteriühistuteks seaduse alusel.

EKÜL – Eesti korteriühistute liit pakub korteriühistutele koolitusi ja õigusabi.

Toetused

KredExi kaudu on võimalik taotleda nii tagastamatut toetust kui ka laenukäendust, vaata lisainfot siit: Parandame elamistingimusi – Korteriühistule

Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamine 2025

Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras. Toetuse andmise tulemusel suureneb korterelamutes elavate inimeste võimekus elektrikatkestuste korral iseseisvalt hakkama saada.

Toetatakse mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite väljaehitamist generaatori ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid ning elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist.

Toetuse taotlejaks on korteriühistu.
Toetuse ülemmäär on kuni 10 000 eurot toetuse saaja kohta.
Toetuse määr on 100%.

Korteriühistu ja andmekaitse

Korteriühistus on ühisala ja ühisreeglid. See tähendab seda, et tuleb käituda teiste korteriomanike suhtes heauskselt ning arvestada üksteise õigustatud huve. Selline põhimõte on sätestatud ka korteriomandi- ja korteriühistu seaduses § 12 lõikes 2. Rohkem infot Andmekaitse Inspektsiooni lehelt ning vaata lisaks korduma kippuvaid küsimusi:

Korteriühistu KKK

Kaamerate KKK

Päästeamet – Korteriühistu nõustamine

Korteriühistud saavad päästeametilt küsida nõustamist nii tuleohutuse kui ka kriisiks valmistumise teemadel.

Korteriühistutele selgitatakse tuleohutusnõuete olulisust ning antakse nõu, kuidas tuleohutu keskkond saavutada. Korteriühistu nõustamise käigus selgitatakse välja peamised probleemid ning püütakse leida erinevaid võimalusi probleemide lahendamiseks.

Korteriühistu nõustamise käigus arutletakse ka kriisideks valmistumise üle ja antakse nõu, millele mõelda ja kuidas valmistuda, et kriisiolukordadega paremini toime tulla.

Korteriühistu nõustamise viib läbi lähima päästekomando meeskond ja nõustamise aeg lepitakse eelnevalt kokku korteriühistu juhatuse liikmega.

Korteriühistu nõustamine on vabatahtlik. Puuduste avastamisel lepitakse kokku aeg nende kõrvaldamiseks.

Korteriühistu saab nõustamise soovist teada anda riigiinfo telefonil 1247, e-kirjaga

Kriisiks valmistumine korteriühistule

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter.

Millele tähelepanu pöörata:

Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.

Korteriühistud saavad päästeametilt nõustamist küsida siit lingilt.

Infomaterjalid:

Kortermajades peavad uksed olema tähistatud numbritega