Mis need on: liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk ehk katkised jalanõud, katkised nõud, tolmuimejakotid, kasutatud mähkmed, vettinud paber, pakendatud pühkmed ja kassiliiv, suitsukonid, kasutatud pabernõud, vanaks läinud kosmeetika, CD-plaadid, katkised hõõgniidiga ja halogeenlambipirnid, katkised pehmed mänguasjad, suured kondid, jahtunud tuhk, raskesti puhastatavad pakendid, foolium, kasutatud küpsetuspaber ja muud sarnased olmejäätmed.

Mida teha: anda üle jäätmevedajale kogumismahuti või jäätmekotiga.

Mahutisse ei sobi: biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, sh värve, ohtlike jäätmeid (tule- ja plahvatusohtlike), biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, patareisid, vana elektroonikat, vedelike, suurjäätmeid ning ravimeid.

Mis need on: tahked toidujäätmed, puu- ja köögiviljade koored, riknenud köögi- ja puuviljad, lõikelilled, toataimed, köögipaber ja salvrätikud, kohvipaks, paberfiltrid, munakoored, papist munakarbid, teepakid.

Mida teha: kortermajadel ja asutuses, kus tekib toidujäätmeid on kohustus üle anda jäätmevedajale ning sinna visata lahtiselt, paberkotiga või köögipaberisse pakitult. Eramajade kinnistud võiksid võimalusel siiski toidujäätmeid enda kinnistul nõuetekohaselt kompostida.

Mahutisse ei tohi panna: kilekottides biojäätmeid, kilet, pakendeid, suppe, kastmeid, suuri konte, suitsukonisid ega muid olmejäätmeid.

Mis need on: kataloogid, ajakirjad, ajalehed, reklaammaterjalid, raamatud, koopapaber, joonistuspaber, jõupaber, paberkotid, pappkastid ning kokku pressitud karbid ilma teibita.

Mida teha: kortermajadel kohustus üle anda jäätmevedajale. Ettevõtetel võivad jäätmeid üle anda jäätmevedajale ning on eraldi konteineri omamise kohustus, kui paberi-kartongi jäätmeid tekib nädalas üle 25 kg, muul juhul tuleb viia avalikku kogumispunkti või jäätmjaama. Eramajad võivad üle anda jäätmevedajale, viia avalikku kogumispunkti või jäätmejaama.

Mahutisse ei sobi: määrdunud ja vettinud paberit ja pappi, kile või fooliumiga paberit (nt tetrapakend), kasutatud pabernõusid, köögipaberit ja salvrätikuid.

NB! Küttekoldes ja lõkkes võib põletada ainult puhast (kiletamata) paberit ja kartongi!

Mis need on: moosi- ja toiduainete purgid, karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid. Mida teha: kortermajadel kohustus üle anda jäätmevedajale. Muud jäätmevaldajad võivad jäätmed üle anda jäätmevedajale või viia avalikku klaastaara mahutisse või jäätmejaama.

Mahutisse ei sobi: ohtlike ainete pudelid, akna- ja lehtklaasi ning elektripirne.

Mis need on: puhtad plast-, tetra-, klaas, metall- ja papp-pakendid, võitopsid, plastikpudelid, plastkarbid, kosmeetika pakendid, joogikartongid, piima- jogurti- ja mahlapakendid, konservikarbid, alumiiniumist ja plekist joogipurgid, metallkaaned. Mida teha: võimalik tellida jäätmevedajalt äravedu (konteiner või jäätmekott), viia avalikku kogumispunkti või jäätmejaama. Konteinerisse võiks panna (pool)läbipaistva kotiga või lahtiselt.

Mahutisse ei sobi: määrdunud pakendid, plastist mänguasjad, kummist tooted, ohtlike ainete pakendid ja -pudelid, akna- ja lehtklaas, elektripirnid, aerosoolpakendid ning kasutatud mähkmed.

NB! Tugevalt määrdunud pakendid viska segaolmejäätmete konteinerisse

Mis need on: aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad, umbrohi, taimede jäänused.

Mida teha: võimalusel komposti oma aias, kui kompostimise võimalus puudub on nende jäätmete äravedu võimalik tellida jäätmevedajalt.

NB! Põletada tohib ainult immutamata ja värvimata puitu. Puidu põletamisel eelistada selle kütteks kasutamist.

Mis need on: eelkõige vanad mööbliesemed nagu diivanid, lauad, toolid, kapid, voodid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, wc-potid, kraanikausid, vannid, aiamööbel, lapsevanker.

Mida teha: telli äravedu jäätmevedajalt või vii jäätmejaama.

NB! Võimalusel siiki taaskasuta mööbliesemeid, paku neid teistele inimestele või vii Uuskasutuskeskusesse.

Mis need on: kasutatud tekstiil – terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada

Mida teha: vii jäätmejaama taaskasutuskonteinerisse

NB! Jälgi, mida riidekonteinerisse panna tohib.
Paki kinnistesse kottidesse, et vältida määrdumist.

Mis need on: kasutuskõlbmatud tekstiilijäätmed, mida ei saa uuesti kasutada

Mida teha:

• Katkised tekstiilid – vii jäätmejaama tekstiilikonteinerisse
• Märjad või niisked, tugeva lõhnaga; hallitanud, kopitanud, koitanud tekstiilid; lisaks aluspesu, sukad, sokid – pane segaolmejäätmete konteinerisse
• Õlised, värvised tekstiilid – vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse

NB! TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED (nt tootmisjäägid) – võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida (segaolmejäätmete hulka panna ei tohi.

Mis need on: külmakapid, telerid, arvutid, printerid, telefonid, pesumasinad, boilerid, tolmuimejad, mikerolaineahjud, röstrid, kohvikannud, föönid ja muu kodutehnika.

Mida teha: võtab tasuta vastu nende tootja/müüa või viia jäätmejaama.

NB! Töökorras seade suuna taaskasutusse. Toodete tootja/müüja ja jäätmejaam võtab tasuta vastu komplektseid seadmeid (ei ole osadeks lammutatud, sisaldab kõiki olulisi osasid ja ei oma olulisi purustusi)

Mis need on: lahustid, värvid, lakid, liimid, patareid, akud, ravimid, päevavalguslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed, lambipirnid, taimekaitsevahendid,  ohtlike aineid sisalavad või määrdunud pakendid ja muud kemikaale sisaldavad jäätmed.

Mida teha: tuleb viia jäätmejaama. Väiksemaid patareisid ja akusid ning lambipirne saab viia ka suuremates poodides olevatesse kogumiskastidesse.

NB! Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja hävitamisele suunata.

Mida teha: kui ostate rehvitöökojast või kauplusest uued rehvid on müüjal kohustus teilt vanad rehvid tasuta vastu võtta. Võib viia ka jäätmejaama, kust ühelt isikult võetakse üldjuhul aasta jooksul tasuta vastu kuni 8 rehvi.

NB! Tasuta võetakse vastu velgedeta rehve.

Mis need on: erinevad metallist esemed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, puukerised, jalgrattad, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, potid, metallnõud ja -purgid ja muud metallist valmistatud tooted.

Mida teha: tuleb üle anda kas jäätmejaama või metalli kokkuostu.

Mis need on: naturaalsed, töötlemata ehitusmaterjalid (lauad, prussid, voodrilauad, põrandalauad jne). Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud või mõnel muul viisil töödeldud puidujääde.

Mida teha: võimalusel taaskasuta. Ehitustööde käigus tekkinud puidujäätmed saab viia jäätmejaama.

NB! Töödeldud puitu on keelatud põletada. Töötlemata puidu põletamisel eelistada selle kütteks kasutamist.

Mis need on: ehitamise ja lammutamise käigus tekkinud jäätmed sh aknaklaas/lehtklaas, kivid, betoon, keraamilised plaadid, tellised, tõrvapapp, kipsplaadid, ehitusvill, põrandakatted

Mida teha: telli jäätmete jaoks konteiner mõnelt ettevõttelt, kes pakub ehitusjäätmete äravedu. Võimalik ka viia jäätmejaama, kuid sorteerida tuleb vastavalt jäätmejaama juhistele.

NB! Ohtlikke jäätmeid sisaldavaid ehitusjäätmeid tuleb hoida teistest jäätmetest eraldi (sh eterniiti).