Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

Koduteenust saavad taotleda isikud toiminguteks, mida nad terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

Koduteenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

Kui koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

1. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
2. Üldhooldusteenuse osutamisel lähtutakse teenuse saaja hooldusvajadusest ja hooldusplaanist.
3. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel kinnitab teenuse hinna teenuse osutaja.
4. Üldhooldusteenust rahastatakse linna eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga.
5. Kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni.
6. Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
7. Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt linnavalitsusega kirjalikult kokku lepitud.
8. Teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks linnavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:
   • hoolduskulude tasumine, mis ületab linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ja teenuse saaja ja teenuse saaja täiendava hüvitise suuruse;
   • kohustus tasuda Loksa linna sotsiaalteenuste osutamise korra § 8 lõike 5 punktis 1 nimetatud kulud igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni;
   • kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
   • nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.
9. Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.
10. Linnavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Linnavalitsus rahastab hooldekulusid tegelike kulude alusel, kuid mitte üle hoolduskulude tasumise piirmäära. (Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära kehtestamine )
11. Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab linn teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis), kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
12. Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis spetsialist viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise.
13. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jätkuv rahastamine on korraldatud nii, et enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majandusliku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on:
    • muutunud, nii et nad on võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, muudab linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;
    • oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda linna eelarvest makstava osa suurendamist.

Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

Tugiisikuteenust osutatakse:

• last kasvatavatele isikutele, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
• isikutele, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
• lastele, kes vajavad abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või varjupaigateenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
• isikutele, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.

Tugiisikuteenuse saamiseks esitatakse linnavalitsusele põhjendatud kirjalik taotlus. Teenuse vajaduse märkamisel võib teenuse osutamise protsessi algatada ka sotsiaalametnik.

Linnavalitsuse sotsiaalametnik külastab teenuse soovijat, et selgitada välja tugiisikuteenuse vajadus, sagedus ja maht. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalametnik teisi meetmeid.

Sobiva tugiisiku olemasolul määratakse isikule tugiisikuteenus sotsiaalametniku ettepanekul linnavalitsuse korraldusega kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saabumise päevast. Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.

Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

Teenuse osutamise kohta sõlmitakse teenuse saaja, linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahel kolmepoolne leping, milles lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused (mh teenuse osutamise sagedus, kestvus, maht, maksumus, teenuse eest tasumise kord), poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.

Hooldus seatakse täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku, kes on oma tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu võimeline hooldaja ülesandeid täitma.

Hooldajaks määratud isik on kohustatud:

1. tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
2. tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
3. teavitama linnavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest või hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

Hooldajaks määratud isikule tasu ei maksta.

1. Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
2. Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
3. Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
4. Isikliku abistaja teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.
5. Kui isikliku abistaja teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

Ajutiseks ööbimiskohaks loetakse linnale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

Varjupaigateenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, linnavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.

Ajutise eluaseme tagamisena mõistetakse voodikoha, isikliku hügieeni võimaluse, pesupesemise ja toidu tagamist.

Turvalise keskkonna tagamisena mõistetakse vastavalt teenust vajava isiku eale järelevalve ja hooldamise tagamist.

Esmase abi tagamisena mõistetakse vastavalt vajadusele kriisiabi, meditsiiniabi ja muu sarnase abi korraldamist.

Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja otsuse alusel võib teenust osutada teenust vajavale isikule koos tema seadusliku esindajaga.

Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

Turvakoduteenuse saaja jaoks on teenus tasuta. Teenust vajava isiku seadusliku esindaja võib arve tasumisest vabastada linnavalitsus lastekaitsetöötaja ettepaneku alusel.

Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale või teenuse osutaja poolt esitatud arvele.

Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

• Linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmise kord reguleeritakse Loksa Linnavolikogu määrusega.
• Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel tingimustel, et kasutuses olev eluruum asub Loksa linna haldusterritooriumil.
• Kulu ei hüvitata, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute varaline seisund võimaldab kulu kanda ise.
• Kulude hüvitamiseks esitab isiku linnavalitsusele taotluse, milles põhjendab eluruumi kohandamise vajadust, nimetab töö valmimise planeeritava tähtaja ning esitab andmed eluruumi kasutamise õiguse kohta. Taotlusele lisatakse eksperdihinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, töö ja materjali hinnapakkumised ning eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamise kohta, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik.
• Linnavalitsuse sotsiaaltöötajal on õigus nõuda lisadokumente, kontrollida kohandamist vajavat eluruumi, kaaluda eksperdi hinnangut ning töö ja materjali hinnapakkumisi ning teha säästlikumate lahenduste kasutamise ettepanekuid.
• Hüvitise väljamaksmiseks esitab taotleja linnavalitsusele kulu tõendavad dokumendid ja kirjaliku kinnituse, et töö on teostatud taotlusega koos esitatud hinnapakkumiste alusel.

Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

Teenuse sihtgrupiks on võlaprobleemidega isikud või isikud, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma.

Võlanõustamisteenust osutavad linnavalitsuse sotsiaaltöötajad või vastavat kvalifikatsiooni omav teenuseosutaja.

Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.

Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastast last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadustest tulenevat hoolduskoormust.

Teenust osutab Loksa Lasteaed Õnnetriinu, kui vanemad seda soovivad.

Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse osaliselt või täielikult linna eelarvest ja volikogu kehtestatud korras lapsevanema poolt tasutud kohatasu ja toiduraha arvelt.

Raske ja sügava puudega lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse tagab taotleja asemel puudega lapsega individuaalselt tegelev lapsehoidja väljaõppega isik.

Raske ja sügava puudega laste puhul hindab linnavalitsuse sotsiaaltöötaja lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi ja soovi esitamise korral nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

Asendushooldusteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

• Linnavalitsus tagab lapsele asendushoolduse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1. lapse vanem on surnud;
  2. lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3. vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4. laps on vanemast eraldatud.
• Teenuse osutamise vajadust hindab linnavalitsuse sotsiaaltöötaja lapse heaolust lähtuvalt. Otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse teeb linnavalitsus.
• Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 toodud tingimustel, vajadusel kuni 90 päeva või periooditi.
• Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab koostöös asendushooldusteenuse osutajaga linna sotsiaaltöötaja. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
• Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuseosutajale teenuse eest tasutakse linna eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest, mis laekuvad lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks.

Järelhooldusteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus. mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

Linn tagab teenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.

Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel linn tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Linna sotsiaaltöötaja vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas.

Järelhooldusteenust rahastatakse linnaeelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse abivajajale, kes viibib Loksa linna haldusterritooriumil ja on piisavate elatusvahenditeta ning kellel puudub mitteformaalne tugivõrgustik ja ressursid endale toidu ja riietuse tagamiseks.

Vältimatu sotsiaalabina tagatakse abivajajale tema vajadusest lähtuvalt:

1. toidupakk, mis sisaldab vähemalt üheks söögikorraks piisava koguse toiduaineid;
2. aastaajale vastavad, terved, puhtad ja abivajaja kehamõõtmetega sobivad alus- ja ülerõivad ning jalatsid.

Vältimatu sotsiaalabi on abi saajale tasuta.

Loksal võimalik kord nädalas saada vaimse tervise nõustamist, psühholoogi teenust ja perenõustamist. Teenust pakub MTÜ TOETUS. Teenusele saamiseks pöördu Loksa Linnavalitsuse  sotsiaaltöötajate poole,sotsiaaltöötajate poole, tel 5302 7280 (Anne Klettenberg) või 5806 3455 (Irina Karotam) või kõige lihtsam – otse MTÜ TOETUS telefonil +372 5300 8635.

Esmaspäeviti  või kolmapäeviti pakub psühhosotsiaalset teenust Loksal ka venekeelne psühholoog, teenusele saamiseks helista +372 5332 6792.

Teenus toimub Loksa Kultuurikeskuse ruumides.