Loksa linna sümbolid on lipp ja vapp, mis kinnitati 8. märtsil 1996.a Riigikantselei poolt. Vapi autor on Heino Prunsvelt.
Linna lipp. Riskülikukujuline lipp on jaotatud vertikaalselt kaheks võrdseks ristkülikuks, millest vardapoolne on vapilipp ning lipu lehviv osa on jaotatud horisontaalselt vaheldumisi viieks valgeks ja neljaks punaseks triibuks. Lipu normaalmõõtmed on 110×160 cm. Lause ja pikkuse suhtega 7:10 ühikut.
Linna vapp on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud kuldset rannamändi. Männil on neli suuremat oksa ja viis suuremat juurt. Mõlemal pool mändi asetseb sümmeetriliselt kuldne kaluripaat.
Paralleelselt kasutatakse vapi lihtsustatud kujutist, kus vapikilbi punane toon on asendatud mustaga ja kujutised sellel on valged.
Vapil on kaks kuju: tavaline vapp kilbiga ja vapp ilma kilbita.
Kuldne rannamänd sümboliseerib linna asukohta mere (Hara lahe) ääres, kuldset liivaranda, seda piiravat männimetsa, puhast vett ja õhku (suurepäraseid elamis- ja puhkamisvõimalusi).
Kaluripaadid näitavad, et Loksa elanikkond on tegelenud aegade hämarusest saadik kalapüügi, laevaehituse ja kaubaveoga.
Kilbi punane värvus sümboliseerib:
- Loksa kuuluvust Harju maakonda;
- Loksa kandi kunagist kuulsat tellisetööstust;
- Loksa ümbruskonna ajaloolist ja linna praegust sidet Taaniga (Taani hindamisraamat, Taani munkade klooster, Loksa Laevatehas).
Lipu ja vapi kasutamine on sätestatud Loksa linna põhimääruse paragrahvis 4 ja Loksa Linnavolikogu 27.02.1996 määrusega nr 8 kinnitatud „Loksa vapi ja lipu standardid ning kasutamise kord“.
